Vastavalt konstruktsioonidele mõjuva veesurvele jaotatakse hüdroisolatsioonisüsteemid veesurve alusel erinevatesse gruppidesse. Erinevates riikides on need jaotused erinevad, kuid enamasti on need jaotatud vähemalt kolme erinevasse gruppi.
Süsteemi jaotus vastavalt veesurvele:
Mittesurvelise nõrgvesi puhul võib kasutada kõiki enamlevinud õhukesi hüdroisolatsioonimaterjale. Mittesurvelise vee puhul kaitseb materjal konstruktsiooni pinnasevee sisseimbumise eest, kuid ei taga konstruktsiooni veepidavust. Kui konstruktsioonile mõjub kasvõi lühiajaline surveline vesi, siis tuleb valida suurema veetaluvusega materjal.
Surveline nõrgvesi, ehk ajutine survevesi, nõuab suurema veesurve taluvusega hüdroisolatsioonimaterjali, nagu näiteks vedelad bituumenmembraanid või bituumenist rull- j avedelmembraanid. Need materjalid on tugevamad ja neil on parem veekindlus ning nende paigaldus teostatakse kvaliteetse tulemuse saavutamiseks enamasti septsiaalste pumpadega kasutades spetsialiseeritud tööjõudu. Pideva surveveega alade puhul on soovitatav kasutada aluspinnaga väga hästi nakkuvaid elastseid mineraalseid, elastseid bituumeni baasil või elastseid polüuretaanvaigu baasil hüdroisolatsioonimaterjale, mis on loodud spetsiaalselt kaitsmaks konstruktsioone pikaajalise survelise vee korral. Ka nende materjalide paigaldus teostatakse kvaliteetse tulemuse saavutamiseks enamasti septsiaalste pumpadega kasutades spetsialiseeritud tööjõudu. Hüdroisolatsioonimaterjali valik sõltub sellest, millist tüüpi veesurvet vundamendi hüdroisolatsioonile avaldatakse. On oluline valida sobiv materjal, et tagada hoonete ja konstruktsioonie stabiilsus ja pikaajaline kestvus.