Pragude injekteerimine ja parandamine võib omada üldiselt kolme eesmärki:
Kui praod kujutavad endast vaid väiksemaid defekte, parandatakse need sageli ennetavalt, et vältida edasisi kahjustusi. See hõlmab eelkõige pragude sulgemist korrosioonitõrje eesmärgil, sest sellega mitte tegelemise tagajärjed (nt betoonkatte lõhenemine) toovad hiljem paratamatult kaasa suuremad renoveerimiskulud.
Kui praod kujutavad endast suurt probleemi, näiteks seetõttu, et vesi tungib läbi pragude keldrisse, siis võivad praod piirata hoone kasutatavust. Vee läbitungimine põhjustab sageli tagajärgi, milleks võib olla näiteks sarruse korrosiooni kiirenemine ja piiratud kasutatavus. Sellistel juhtudel tuleb aktiivne veevool esmalt peatada. Selliselt toimides muudetakse praod kogu konstruktsiooni ristlõike ulatuses püsivalt veekindlaks. Praod, mille puhul on tuvastatav liikumine, tuleb täita elastse materjaliga, mis on võimeline absorbeerima konstruktsioonide liikumist tekkivaid pingeid nagu näiteks KÖSTER IN 2, KÖSTER IN 4 või KÖSTER IN 5.
Seevastu praod, millede puhul ei ole tuvastatav dünaamilised liikumised, st pragude laius ajas ei muutu, on võimalik struktuurselt ühendada. Sellised praod injekteeritakse jäiga vaiguga (näiteks KÖSTER KB-Pox IN), millega saavutatakse konstruktsioonide esialgse tugevuse taastamine. Konstruktsioonide tugevdamiseks kasutatavad injekteerimisvaigud – olenemata nende keemilisest koostisest – peavad alati omama nakketugevust betooniga, mis ületavad betooni enda tõmbetugevuse (üle 1,5 N / mm²). Sel viisil on võimalik konstruktsioonide esialgne tugevus täielikult taastada.
Konstruktsioonielement praguneb, kui selle sees olevad pinged muutuvad suuremaks kui konstruktsiooni enda tugevus. Pragude teke leevendab pingete kogunemist konstruktsioonis. Võrreldes survetugevusega on betooni tõmbetugevus üsna madal. See kehtib eriti värske betooni kohta. Kõige sagedamini esinevad praod on seetõttu mahukahanemise praod ja painde-tõmbepraod. Põhjuseid, mis põhjustavad konstruktsioonides pingeid, on palju. Enamikul juhtudel on see aga järgmiste põhjuste kombinatsioon:
Kui konstruktsioonile rakendatakse koormust, tekivad pinged, mis kannavad koormuse edasi konstruktsiooni vundamendini. Koormused, mis mõjutavad ehitist või konstruktsiooni, on näiteks silda ületavad sõidukid või isegi tuulekoormus, mis mõjub hoonele. Ka konstruktsiooni omakaal on koormus, mida konstruktsioon peab kandma. Kui koormus ületab konstruktsiooni kandevõimet, tekivad praod.
Betoon kahaneb kõvenemise käigus. Lisaks tekib betooni hüdraulilise reaktsiooni käigus soojus. Mõlemad tegurid võivad, eriti pikkade konstruktsioonielementide puhul, põhjustada tugevaid sisepingeid ja seega pragusid. Tavaliselt aitavad selliseid pragusid vältida armatuur, töövuugid, mahukahanemisevuugid, temperatuurivuugid ja deformatsioonivuugid. Kui eelnimetatud vuugid puuduvad või kui need ei tööta täielikult, tekivad konstruktsioonielemendis pinged. See võib põhjustada pragusid.
Pinnase liikumisest tulenevad pinged tekivad maavärinate, hoone vajumise, veetaseme tõusude või languste, läheduses asuvate uute ehitusplatside jms kaudu. Nende liikumiste tõttu võivad muutused tekkida koormuse ülekandmisel hoones läbi vundamendi tugipinnasesse. Need muutused põhjustavad pingeid hoone kandvates ja mittekandvates konstruktsioonielementides, mis võivad põhjustada pragusid.
Termiline mõju, nt. päikesevalguse käes viibimine võib konstruktsioonielemente soojendada. Kui ehitusmaterjale soojendada, siis need laienevad. Kui need seejärel maha jahutada, tõmbuvad nad uuesti kokku. Soojenemisel ja jahtumisel toimuvad liikumised tekitavad konstruktsioonielemendis pingeid ja põhjustavad pragusid.
Valik fotosid Eesti Meremuuseumi Vesilennikute angaaride raudbetoonkuplite injekteerimisest 2010 aastal. Kokku injekteerisime 4200 meetrit pragusid. Lisaks traageldati laiemad ja suuremad praod pragudega ristisuunas paigaldatud armatuurvarrastega. Injekteerimise ja traageldamise eesmärgiks oli r/b kuplite tugevdamine. Kuna 2010 aasta suvi oli väga kuum, siis epovaigu omaduste tõttu toimus suurem osa injekteerimisest öisel ajal. Kuna r/b kuplite paksus oli ca 80mm, siis kasutati pealeliimitavaid injekteerimistüübleid.
