Autorambi remont ja hüdroisolatsioon

Tegemist on nõukogude ajal ehitaud kahekordse maapealse garaažiühistuga. Sissesõiduramp teisele korrusele on ehitatud tugimüürile toetuvatest monilitiseeritud õõnespaneelidest, mis olid hüdroisoleeritud vedela bituumine vahele lamineeritud mitmekihilise tõrvapapiga. Kogu vana hüdroisolatsioonikihi paksus oli üle 10mm. Vaatamata sellele lasi autoramp vett läbi selle all olevatesse ruumidesse ning see oligi põhjus, miks tellija soovis autorambi korda teha.

Tööde järjekord

Selleks, et selline konstruktsioon veetihedaks saada, tuleb kõigepealt eemaldada kõik kihid kuni kandva konstruktsioonini välja. Kui kõik kihid olid eemaldatud, siis pesime kogu pinna ultrakõrgsurvepesuriga (2500 bar) puhtaks, et saada aluspinnalt kätte absoluutselt kõik bituumenijäägid. See oli oluline seetõttu, et õõnespaneelide tasandamiseks kasutatud tasandussegu nakkub aluspinnale paremini, kui seal ei ole bituumenit. Pärast tasandussegu paigaldati kahes kihis hüdroisolatsioonisüsteem Köster NB 4000, mis on väga elastne ning ülieheade nakkuvusomadustega mineraalne hüdroisolatsioonivõõp. Nurkadesse paigaldati nurgalindid ning paneelide vuukide kohale tasandussegule paigaldati armeerimiskangas, mis aitab hüdroisolatsioonimembraanil pragudest tekkivaid pinegid leevendada.

Hüdroisolatsioonile valati  100mm paksune raudbetoonist kaitsekihit, mis nakkub hüdroisolatsiooni kihiga, moodustades lõpuks koos õõnespaneelidega ühtse monoliitse veetiheda terviku.

Kokkuvõtteks

Tavaliselt rajatakse sellised mitmekihilised rambid või pandused selliselt, et kõik kihid on üksteisest eraldi, st kihid või konstruktsioonid ei ole monolitiseeritud. Üheks selliseks kihiks on hüdroisolatsioonikiht, millele on soovituslik paigaldada dreeniv kiht, et vesi saaks vabalt ära voolta, ning alles siis mehhaanilist koormust vastuvõttev kulumiskiht, mis võib olla nii asfaltbetoonist kui raudbetoonist. Teine võimalus on kõik kihid omavahel kokku “liimida”, mis tähendab, et tulemuseks veetihe monoiitne tervik, mis on küll rajatud kihtide haaval. Selle eelduseks on aga õiged töövõtted ning õige materjal, et kõik kihid oleks üldse võimalik omavahel selliselt kokku “liimida”, et need kihid pärast koormamist üksteisest ei eralduks.

Traveter Grupp on ehitanud ja renoveerinud mõlema eelkirjeldatud loogika alusel autorampe, sissesõidupanduseid ja vahelagesid. Kuldnoka 4a autorambi puhul ei tulnud dreeniva kihiga ja üskteisest eraldatud konstruktsioonidega lahendus kõne alla, kuna see ramp asub välistingimustes. Dreeniva kihiga rampide ja vahelagede hüdroisolatsioonisüsteemid töötavad kas sisetingimustes, kuna seal on pidevalt plusskraadid, või ka välistingmustes, kuid ainult siis, kui hüdroisolatsioon ja dreeniv kiht on pealtpoolt soojustatud. See on vajalik selleks, et vesi peab saama hüdroisolatsiooni kihilt ära voolata, mistõttu ei tohi see ära jäätuda. Seega kokkuvõttes saab välistingimustesse ilma soojustamata rajada ainult ilma dreeniva kihita monolitiseeritud konstruktsioone. Ja nii sai ka Kulnoka 4A garaaži sissesõidurambiga tehtud.

Materjalidega varustas Primostar OÜ. Ultrakõrgsurvepesu tegi Survepesu 24/7 OÜ.